D vitamiini puudus on väga levinud

Suvel moodustab inimese organism vajaliku D vitamiini päikese UVB kiirguse mõjul. Päike on D vitamiini tähtsaks allikaks ka Soomes. Siiski ei saavuta kõik soomlased D vitamiini optimaalset taset isegi mitte suvel.

D vitamiini moodustumist suviti vähendab see, et päikese eest kaitstakse end nahavähi hirmus liigagi palju. Näiteks kattev riietus ja päikesekreemid takistavad D vitamiini moodustumise peaaegu täielikult. Lisaks sellele on suur osa meist suvel päevatööl ning D vitamiini eriti ei saada, kui päikese käes ollakse alles peale tööpäeva lõppu.

Soome põhjapoolsematel laiuskraadidel lõppeb D vitamiini moodustumine nahas sügisel täielikult, sest D vitamiini moodustumiseks vajalik kiirgus hajub siis juba atmosfääri. Peale suve langevad D vitamiini tasemed kuni kevadeni, kui vitamiin D lisandit piisavalt ei kasutata. Kõige hullem on D vitamiini puudus reeglina kevadtalvel.

Väikeses koguses saame D vitamiini söödud toidust, näiteks kalast, seentest ja D vitamiiniga rikastatud piimatoodetest.

Finravinto 2012 uuringu järgi saavad Soome naised D vitamiini toidumenüüst keskmiselt 9 ning mehed 11 mikrogrammi ööpäevas. Need kogused jäävad kaugele maha sellest, mida D vitamiini optimaalse taseme säilitamiseks on vaja.

D vitamiini õige doseerimine

D vitamiini doseerimise aluseks tuleks lugeda D vitamiinitaset seerumis, mis peaks ideaalis jääma vahemikku 80-125 nmol/l. Seda taset pooldavad näiteks suremusuuringud ja tõenditel põhinevad teaduslikud uuringud.

Optimaalse taseme saavutamiseks vajavad enamik täiskasvanuid septembrist maini ligikaudu 50 mikrogrammi suurust D vitamiini lisaannust. Suvise päikese eest varjuvad ja vanemaealised inimesed ning haiglapatsiendid vajavad D vitamiini lisaks läbi kogu aasta.

Sobiva doosi suurust mõjutab ka inimese suurus. Väikestele ja saledatele võib olla piisav 35-mikrogrammine päevakogus. Seevastu suuremad ja selgelt ülekaalulised võivad vajada 75 või lausa 100 mikrogrammi D vitamiinilisandit päevas.

Neid soovitusi järgides on D vitamiini kasutamine väga turvaline. Näiteks Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) peab D vitamiini manustamise ohutuks ülempiiriks 100 mikrogrammi päevas.
Individuaalsed õiged doosid võivad siiski olla väga erinevad. Soovitame kontrollida D vitamiini doosi piisavust iga mõne aasta tagant tervisekeskuses või arsti juures tehtava mõõtmisega. D vitamiini tasemeid mõõtmata võib aga täiskasvanu siiski kasutada D vitamiini ohutult 50 mikrogrammi kaupa päevas.

Viiteid:

Bischoff-Ferrari HA, et al. Estimation of optimal serum concentrations of 25-hydroxyvitamin D for multiple health outcomes. Am J Clin Nutr. 2006 Jul;84(1):18-28.

Chowdhury R, et al. Vitamin D and risk of cause specific death: systematic review and meta-analysis of observational cohort and randomised intervention studies. BMJ. 2014 Apr 1;348:g1903.

EFSA. Scientific Opinion on the Tolerable Upper Intake Level of vitamin D. EFSA Journal 2012;10(7):2813.

Finravinto 2012 -tutkimus — The National FINDIET 2012 Survey. THL 2013.

Garland CF, et al. Meta-analysis of all-cause mortality according to serum 25-hydroxyvitamin D. Am J Public Health. 2014 Aug;104(8):e43-50.

Lagunova Z, et al. The dependency of vitamin D status on body mass index, gender, age and season. Anticancer Res. 2009 Sep;29(9):3713-20.

Paakkari I. D – etelän hormoni ja pohjoisen vitamiini. TABU Lääketietoa Lääkelaitokselta 16.12.2008.

Zittermann A, et al. Vitamin D deficiency and mortality risk in the general population: a meta-analysis of prospective cohort studies. Am J Clin Nutr. 2012 Jan;95(1):91-100